top of page

Lukas 23

Lukas 23mp3
00:00 / 12:22

Yesus i arap ni Pilatus  23: 1-7

(Mat. 27:1-2, 11-14; Mrk. 15:1-5; Yoh. 18:28-38)

 Renyel sesukle bèwèné jema delé a nye mumai Yesus ku arap ni Pilatus.

2 Den pakea muloi munuduh Wé, kené : “Kami depeti Jema ni munyeruken bengsa kami den mungoai jema munebir pajak ku Kaisar. Den iperin-É bahwa Wéle Kristus oya, Wé reje.”

3 Renyel Pilatus mungune ku Yesus, kené : “Ko ke reje ni urang Yahudi?” Jeweb Yesus ku wé : “Ko nge mumerinené.”

4 Renyel iperin Pilatus ku imem-imem kepala urum jema delé a : “Aku gere mudepeti kesalahen wan diri Jema ni.”

5 Tetapé pakea makin mudesak, kené : “Wé mujalu jema urum penejeren-É i seluruh Yudea, muloi ari Galilea sawah ku ton ni.”

6 Waktu Pilatus mumengé oya, wé mungune : “Urang Galilea ke jema ni?”

7 Den ketike ibetihié bahwa Yesus berasal ari wilayah kekuasaen ni Herodes, wé mungirim Yesus ku Herodes, si i waktu oya pé ara i Yerusalem. 

 

Yesus i arap ni Herodes  23: 8-12

8 Waktu Herodes munèngon Yesus, wé olok kegalaken; sebeb nge mokot wé ménét munèngon-É, entap nge ipengéé tentang Wé, den wé beharap munèngon pepien mukjizet si ipebuet-É.

9 Wé mungunei Yesus urum delé pengunenen; tetapé sanah pé gere ijeweb Yesus.

10 Imem-imem kepala urum ahli-ahli Taurat sesuk nye munuduh Wé urum keras.

11 Den Herodes urum tentaraé pé muhine nye munololi-É, den iselukené jubah si megah ku Wé, renyel mungirim Wé ulak mien ku Pilatus.

12 I lo oya pé Herodes urum Pilatus nge bepong sara urum si lèn, sebeb sebelemé pakea saling bemusuhen.

 

Yesus ihukum maté  23: 13-25

(Mat. 27:15-26; Mrk. 15:6-15; Yoh. 18:39-19:16)

13 Renyel Pilatus mungamulen imem-imem kepala, pemimpin-pemimpin urum rayat,

14 nye iperiné ku pakea : “Kam nge mumai Jema ni ku aku sebagé jema si munyeruken rayat, den nge mari mumerikse Wé i arap ni kam, èngonle, gere ara sanah pé kudepeti kesalahen ni Jema ni si ituduhen kam kin Wé.

15 Betapé Herodes; sebeb nge ikirimé Jema ni ulak mien ku kami. Èngonle, gere ara sanah pé si ibuet-É si patut Wé ihukum maté,

16 entap ni oya aku malé muderei-É nye muluahen-É.”

17 [Sebeb setiep reraya Paskah wé turah muluahen sara jema tehenen kin pakea.]

18 Tetapé pakea bèwèné metuk murum-murum, kené : “Unuhen Wé, den luahen Barabas kin kami!”

19. Barabas ni iayonen ku wan penjere entap ni pemberontaken si terjadi i kute den entap ni penunuhen.

20 Seger mien Pilatus becerak ku pakea, kenak ni atéwé malé muluahen Yesus.

21 Tetapé pakea metuk, kené : “Saliben, saliben renyel Wé!”

22 Kin ketige kalié iperin Pilatus ku pakea : “Hana kati, kejahaten sana si nge ibueten Jema ni? Gere ara sara kesalahen pé kudepeti wan diri-É si patut Wé ihukum maté; entap ni oya aku malé muderei-É nye muluahen-É.”

23 Tetapé urum ling keras pakea mudesak nye mununtut kati Yesus isaliben, den menangle ling ni pakea.

24 Renyel Pilatus mumutusen kin mungabulen teniron ni pakea;

25 den iluahené jema si itiro pakea, si iayonen ku wan penjere entap ni pemberontaken urum penunuhen, tetapé Yesus iserahené ku kenak até ni pakea.

 

Yesus imai kin isalipen  23: 26-32

(Mat. 27:32-44; Mrk. 15:21-32; Yoh. 19:17-27)

26 Ketike pakea mumai Yesus, pakea munehen Simon, urang Kirene si tengah gèh ari kampung, nye iparinen pakea salib a i atan ni kerlangé kati iarangé den wé remalan i kuduk ni Yesus.

27 Den olok delé jema mununungi Wé; i antaraé jema-jema banan si berues até nye mumongoti-É.

28 Tetapé Yesus mubalik ku pakea, ken-É : “Woi beberu-beberu Yerusalem, enti pongoti kam Aku; tapé pongotile dirimu kendiri urum anak-anakmu.

29 Kerna èngonle, kasé malé gèh waktué pakea mumerin : Mubahgie mi le wé si mandul, si rahimé gere pernah mulahiren, den si susué gere pernah munusui.

30 Renyel pakea kasé muloi mumerin ku bur-bur : Runtuh renyel muninih kami! Den ku buntul : Timun renyel kami!

31 Sebeb ike pakea mubueten hal-hal ni ku kayu si murip, sana si malé terjadi ku kayu si kering?”

32 Den ara mien imah pakea jema lèn, roa penjahat kin iunuh urum Yesus.

 

Yesus isalipen  23: 33-43

33 Ketike pakea sawah i ton si igerali Tengkorak, i onéle pakea munyaliben Yesus urum kedue penjahat a, sara i semelah kuen den sara i semelah kiri-É.

34 Iperin Yesus : “Ama, ampunile pakea, sebeb gere ibetihi pakea sana si ipebueté.” Den pakea mubagi pekayan-É urum cara munundié.

35 Jema-jema sesuk munonton, den pemimpin-pemimpin munejek-É, kené : “Jema lèn iselamaten-É, datenen Wé munyelamaten diri-É, ike Jema ni sunguh Kristus ari Allah si ipilih oya.”

36 Den prajurit-prajurit pé munololi-É, pakea mudekati-É nye munosah anggur masam ku Wé,

37 nye kené : “Ike Ko reje ni urang Yahudi, selamatenle diri-Mu!”

38 Den i atas ni salib Yesus pé ara tulisen : “Inile Reje ni urang Yahudi.”

39 Sara ari penjahat si igantung a muhujet Wé, kené : “Gere ke Ko Kristus oya? Selamatenle diri-Mu urum kami!”

40 Tetapé si lèné a munegor wé, kené : “Gere terih ke ko kin Allah, sebeb ko pé ara wan hukumen si dis?

41 Den sesunguhé kite patut ihukum, sebeb kite munerime belesen sesué urum si kite pebuet; tetapé Jema ni gere mubueten kesalahen sanah pé.”

42 Renyel iperiné : “Yesus, ingetle aku ketike Ko kasé gèh sebagé Reje.”

43 Den iperin Yesus ku wé : “Sesunguhé Kuperinen ku ko, serloni pé ko urum Aku i wan Firdaus.”

 

Kematénen ni Yesus  23: 44-49

(Mat. 27:45-56; Mrk. 15:33-41; Yoh. 19:28-30)

44 Waktu oya kire-kire jem due belas, terjadile kegelepen i seluruh daerah oya sawah ku jem tige,

45 den matanlo gere musiner. Den tiréi ni Bait Suci mubelah due.

46 Renyel Yesus metuk urum ling keras, ken-É : “O Ama, ku wan pumu-Mu Kuserahen roh-Ku.” Nge mari iperin-É oya, Wé benasa.

47 Ketike kepala pasuken munèngon sana si terjadi a, wé mumulienen Allah, kené : “Sunguh, Wé ni Jema benar!”

48 Den bèwèné jema delé si gèh kin munèngon a, ketike ièngoné sana si nge terjadi, pakea ulak sesire munepoken dedeé.

49 Bèwèné jema si ramah urum Yesus, den jema-jema banan si nge mununungi Wé ari Galilea, sesuk ari gip munèngon bèwèné oya.

 

Yesus ikuburen  23:50-56a

(Mat. 27:57-61; Mrk. 15:42-47; Yoh. 19:38-42)

50 Arale sara jema si begeral Yusup, berasal ari Arimatea, kute ni urang Yahudi, anggota sidang Mahkamah Agama, jema si jeroh urum benar,

51 wé gere setuju atas keputusen urum tindaken ni Mahkamah oya, den wé tengah munantinen Kerejeen ni Allah.

52 Wé beluh muhedep Pilatus nye muniro mét ni Yesus.  

53 Renyel wé munurunen nye munyaputi mèt a urum upuh linen, den mubaringené i wan kubur si ikuruk i wan buntul atu, si gere ilen pernah ipaké.

54 Lo oya, lo persiepen, den lo Sabat nge rap.

55 Jema-jema banan si gèh urum Yesus ari Galilea mununungi, den  munèngon kuburen a den kune mèt ni Yesus ibaringen.

56a Renyel pakea ulak nye munyiepen rempah-rempah urum minyak wangi. I lo Sabat pakea teduh bebuet sesué hukum Taurat.

Gayo

©2023 by Gayo . Proudly created with Wix.com

Gayo Youtube
bottom of page