top of page

Lukas 6

Lukas 6mp3
00:00 / 12:20

Pengunenen tentang lo Sabat 6: 1-5

(Mat. 12:1-8; Mrk. 2:23-28)

Tar lo Sabat, ketike Yesus remalan muliweti empus gandum, murid-murid-É mumelték uah ni gandum, igosok-gosokné uah ni gandum a i wan pumué, renyel ipangané.

2 Den pepien urang Parisi mumerin : “Hana kati kam mubueten sana si gere ienguken tar lo Sabat?”

3 Jeweb Yesus, iperin-É ku pakea : “Gere ke ibaca kam sana si ibueten Daud, ketike wé urum pong-pongé mulapé?

4 Kune wé mayo ku was Umah ni Allah nye munuet den mumangan ruti si ipesemahen ku Allah, si gere nguk ipangan kecuali imem-imem pelin we, nye munosanené ku pakea si murum urum wé?”

5 Renyel iperin Yesus ku pakea : “Anak ni Manusie oyale Tuhen atas lo Sabat.”

 

Yesus mujegeren jema si maté semelah pumué tar

lo Sabat 6: 6-11

(Mat. 12:9-14; Mrk. 3:1-6)

6 Tar lo Sabat si lèn, Yesus mayo ku wan umah ibedet nye munejer; i oné ara sara jema si maté semelah pumué.

7 Den ahli-ahli Taurat urum urang Parisi muperhatinen Yesus, ike Wé mujegeren jema wa tar lo Sabat, kati pakea lepas munyalahen Wé.

8 Tapé Yesus mubetihi pikiren ni pakea, nye iperin-É ku jema si maté semelah pumué a : “Uet, sesuk renyel i lelah!” Den wé uet nye sesuk.

9 Renyel iperin Yesus ku pakea : “Aku mungune ku kam, sihen ke si ienguken tar lo Sabat, mubueten si jeroh atawa mubueten si jahat, munyelamaten nyawa jema atawa mununuhé?”

10 Yesus mumanang ku bèwèné pakea si ara i seringkelen-É, nye iperin-É ku jema sakiten a : “Lurusen pumumu!” Den wé mubuetené, nye jegerle pumué.

11 Tetapé pakea olok pedéh bengis, nye becerak sesabé dirié, hana si lepas ibueten pakea kin Yesus.

 

Yesus munalu kedue belas rasul 6: 12-16

(Mat. 10:1-4; Mrk. 3:13-19)

12 I waktu oya Yesus beluh ku bur kin bedoà, sara kelemen Wé bedoà ku Allah.

13. Ketike lo nge terang, Wé munalu murid-murid-É, nye ipilih-É ari antara ni pakea due belas, si igerali-É rasul,

14 Simon, si igerali-É Petrus urum Andreas serinené, Yakobus urum Yohanes, Pilipus urum Bartolomeus,

15 Matius urum Tomas, Yakobus anak ni Alpeus urum Simon si italu urang Zelot,

16 Yudas anak ni Yakobus urum Yudas Iskariot, si mujadi penghianat.

 

Yesus munejer den mujegeren jema sakiten 6: 17-19

(Mat. 4:23-25)

17 Renyel turunle Yesus urum pakea nye sesuk i ton si rata; i oné ara olok delé murid-murid-É den olok delé pedéh jema ari seluruh Yudea, Yerusalem, den ari daerah panté Tirus urum Sidon,

18 si gèh kin mumengé Wé nye kin ijegeren ari penyakit ni pakea, den jema si irasuk roh jahat pé ijegeren-É.

19 Den bèwèné jema delé a berusaha munamat Yesus, sebeb ara kuasa si tangkuh ari Wé nye mujegeren pakea bèwèné.

 

Ucepen bahgie urum peringeten 6: 20-26

(Mat. 5:1-12)

20 Renyel Yesus mumanang ku murid-murid-É, ken-É :

“Mubahgie mi kam

si miskin, sebeb kamle

si empu Kerejeen Allah.

21 Mubahgie mi kam

si mulapé besilo ni,

sebeb kam malé ipuesen.

Mubahgie mi kam

si mongot besilo ni,

sebeb kam kasé malé kedik.

22 Mubahgie mi kam

waktu jema begeli até ku kam,

den waktu pakea gere munerima kam, muhine, nye mufitnah kam

entap ni Anak Manusie.

23 Besukacitele i waktu oya

nye begegalakanle; kerna

sesunguhé upahmu kul

i serge; sebeb dis lagu oyale

iperbuet muyang datu

ni pakea ku

atas nabi-nabi.

24 Tetapé celakale kam,

si kaya, sebeb

kam nge munerime

penghiburenmu.

25 Celakale kam

si korongen besilo ni,

sebeb kam malé mulapé kasé. Celakale kam

si kedik besilo ni,

sebeb kam malé berues até

urum besebuku kasé.

26 Celakale kam,

waktu bèwèné jema mumuji kam; sebeb dis lagu oyale ipebuet

muyang datu ni pakea ku

atas nabi-nabi pelsu.”

 

Kasihi musuhmu 6: 27-36

(Mat. 5:38-48; 7:12a)

27. “Tetapé Kuperinen ku kam si mumengé ni : Kasihile musuhmu, bebuet jerohle ku jema si begeli até ku kam,

28 berkatile pakea si mungutuk kam, doànenle pakea si muhine kam.

29 Ku jema si munampar pipimu, osanen mien si semelah a pé, den ari jema si munuet jubahmu, enti munehen bajumu pé.

30 Osanenle ku tiep-tiep jema si muniro ku ko, den ari jema si munuet barang-barangmu, enti itiroi ko mien.

31 Den dis lagu si ikenaki kam ibueten jema ku kam, buetenle lagu oya ku pakea.

32 Ike kam mungasihi jema si mungasihi kam, hana ke jasamu? Sebeb jema bedosa pé mungasihi jema-jema si mungasihi pakea.

33 Den ike kam bebuet jeroh ku jema si bebuet jeroh ku kam, hana ke jasamu?Jema bedosa pé mubueten dis lagu oya.

34 Den ike kam muminyemen ku jema si iharap ko munerimeé mien, hana ke jasamu? Jema bedosa pé muminyemen ku jema bedosa kati pakea munerimeé mien dis lagu oya deléwé.

35 Tetapé kam, kasihile musuhmu den bebuet jerohle nye pinyemen urum gere mungenaki belesen; kasé delé upahmu, den kam malé mujadi anak-anak Si Mahaatas, sebeb Wé jeroh ku jema si gere betih besukur urum ku jema si jahat.

36 Bebelaskasihenle kam dis lagu Amamu bebelaskasihen!”

 

Tentang muhakimi 6:37-42

(Mat. 7:1-5)

37 “Enti muhakimi, tentu kam pé gere ihakimi; enti munukum, tentu kam pé gere iukum. Ampunile, den kam malé iampuni;

38 osanle, den ku kam pé malé iosanen; penyuket si jeroh, ideggen-deggen, ienyut-enyut sehinge mamur, malé iosanen jema ku tenumpitenmu; sebeb penyuket si ipaké kam kin munyuket, malé ipakeen ku kam.”

39 Renyel Yesus pé mumerinen sara perumpamaen ku pakea : “Nguk ke jema mbota munamik jema mbota? Gere ke reroané malé metuh ku wan luang?

40 Sara murid gere lebih atas ari gurué; tetapé jep murid si nge munyelesénen pelejerené mujadi dis lagu gurué.

41 Den hana kati ko munèngon ampas ni kayu i wan mata ni serinenmu, tapé beruti i wan matamu kendiri gere ibetihi ko?

42 Kune ko lepas mumerinen ku serinenmu : Serinen, ijinen aku munangkuhen ampas ni kayu si i wan matamu a, sedangken ko kendiri gere munèngon beruti i wan matamu? O jema munapèk, tangkuhen mulo beruti a ari matamu kendiri, renyel barole ko lepas munèngon urum terang kin munangkuhen ampas kayu ari mata ni serinenmu.”

 

Batang kayu urum uahé 6: 43-45

(Mat. 7:16-20; 12:33-35)

43 “Kerna gere ara batang kayu si jeroh muhasilen uah si buruk, atawa pé batang kayu si gere jeroh muhasilen uah si jeroh.

44 Sebeb jep batang kayu ibetihi ari uahé; kerna uah ara gere ikamulen jema ari rui, betapé uah anggur gere ipelték jema ari tamas murui.

45 Jema si jeroh munangkuhen hal si jeroh ari wan atéwé si jeroh, den jema si jahat munangkuhen hal si jahat ari wan atéwé si jahat; sebeb si icerakan ni awahé muluep ari atéwé.”

 

Roa macam dasar 6: 46-49

(Mat. 7:24-27)

46 “Hana kati kam munalu Aku : Tuhen, Tuhen, tapé  gere mubueten sana si Kuperinen?

47 Jep jema si gèh ku Aku nye mumengé pecerakan-Ku den mubuetené, Aku malé munuruhen ku kam lagu sahan wé iumpamanen.

48 Wé lagu jema si mubangun umahé, den munguruk relem-relem nye mumarinen pendasié i atan ni atu karang; den waktu terjadi banjir nye wih kul munimpe umah a, umah a gere lepas goyang entap nge kokoh ibangun.

49 Tetapé jema si mumengé nye gere mubuetené, wé lagu jema si mubangun umah i atan ni tanoh si gere mupendasi; waktu wih kul munimpe umah a, umah a langsung murebah den olok pedéh remok ni umah a.”

Gayo

©2023 by Gayo . Proudly created with Wix.com

Gayo Youtube
bottom of page